Elu Šveitsi vikerkaarel ehk meie reis Genfi järve äärde I osa

Vikerkaarest ma ühtegi pilti seal teha ei saanud, aga ühte vikerkaare juppi nägin küll :) Sõbranna, kellel külas käisin, ütles, et oli üks päev vikerkaarest autoga läbi sõitnud.

Reisijad: ema ja laps 1a 7 kuud
Aeg: 21.04-27.04.2016
Majutus: kodumajutus sõbranna juures :)
Lennuinfo: Finnair, vahemaandumisega Helsingis.

1. päev
Reis algas meil neljapäeva varahommikul, takso kutsusin kella 04.15-ks meile järgi. Lennuk startis 06.05. Olin veidi mures oma pagasi pärast, sest polnud päris kindel, kas ma võin nii palju kraami kaasa võtta, kui ma planeerinud olin. Mul oli pagasiga lennupilet ja õnneks lubati kõik kaasa võtta: kergkäru, turvatool (mitte turvahäll), kohver, seljakott ja laps :D Kartsin juba seda, kuidas ma kogu selle hunnikuga taksost pagasi äraandmiseni jõuan, aga sain hakkama.
Lennureis läks nii hästi kui ühe üheaastase lapsega minna võib, aeg sai sisustatud ja hüsteerilisi nutuhooge ei tekkinud kordagi. Kohale jõudsime kella 11-ne paiku (kella keerati ka vahepeal tund aega edasi) ja alles autos jäi ta magama. Kohale jõudes panin lapse vankrisse ja lükkasin vankri aeda kirikukellade heli ja kuke kiremist kuulama. Ja siis ma tundsin, kuidas mind valdas õnnetunne, kõik oli nii ilus, huvitav ja SOE. Kogu lennupinge oli ära läinud, päike lõõskas taevas, lilled õitsesid ja ma olin täielikus vaimustuses, kuidas ei peagi reisima kuhugi lõunamaale, et saada aprillikuus sooja ja suve. Päevitasin aias ja mõtlesin, et oleks pidanud ikka suveriided ka kaasa võtma.
Sel päeval me suuri reise ette ei võtnud, tutvusime ümbruskonnaga ja õhtul käisime sõbrannaga Prantsusmaal supermarketis süüa ostmas.

 

2. päev

Eelmisel õhtul tegin plaani, et sel päeval külastan Coppetit, Nyoni ja Morgese linna. Nii oli logistiliselt kõige loogilisem, kuna Coppet asus meie elukohast umbes 2. km kaugusel ja seal asub ka rongijaam, kust sain oma teistesse sihtkohtadesse sõita.

Alguses olin veidi segaduses, et äkki eksin ära, aga õnneks seda ei juhtunud. Kasutasin telefoni tõmmatud äppi Here maps, mis näitab minu asukohta ka ilma internetita.

Teel sinna, oli tänaval silt viidaga Chocolateriele, mõtlesin, et lähme vaatame. See oli väga armas poekene igasugu kommide ja shokolaaditoodetega. Hinnad tundusid päris krõbedad, aga kuna müüja oli nii tore ja vestles meiega, siis oli mul lõpuks imelik sealt poest midagi ostmata välja tulla. Ostsin ühe killu piimashokolaadi suurte metspähklitega, hinnaks oli 10 franki (kurss on selline, et kui eurodesse arvestada, siis hind on umbes sama, natukene odavam). Sain väikse shoki, et nii väikse asja eest nii palju maksma pidin, aga mis teha (hiljem sain aru, et sellised ongi siin hinnad). Esimene kingituse ost tehtud ja asusime Coppeti poole edasi kõndima. Tee viiski otse sadamasse.

Sadamassse tuli väike laevuke, lasi signaali, paar inimest tuli maha ja kohe sõitis edasi, liinireis. Linn oli selline väike, aga nagu igas linnas oli ka siin väike poodide tänav.

Kui Coppetis oli väike tiir tehtud, siis läksime natuke tagasi, et minna rongijaamaga tutvuma ja Nyoni edasi sõita. Rongijaam oli väike ja vaikne, inimesed ilmusid nagu maa alt alati enne rongi väljumist. Ja kiirrongid, mis selles peatuses ei peatunud, sõitsid sellise kiirusega mööda, et veidi hirmus oli. Tahtsin nende sõitu ka filmida, aga nad tulid nii vaikselt, et iga kord kui ma seda märkasin ja telefoni hakkasin filmimiseks valmis panema, oli rong juba mööda sõitnud. Ei saanud ka ainult rongiteed jälgida, sest väike pätu askeldas seal ringi ja pidin teda vaatama. Rongijaama juures asuvast autode, jalgrataste, rollerite parklast võis järeldada, et hommikuti minnakse siit rongiga tööle. Rongi piletid on küll kallid, aga rongidega on väga mugav sõita, kohale jõuab palju kiiremini kui autoga.

Kuna mu sõbranna pole seal eriti rongiga sõitnud, siis ei osanud ta mind õpetada, kuidas ma piletit ostma peaksin. Eelmisel õhtul neitist uurisime, et peaks tõmbama telefoni äpi, sest sellega saab vist piletid odavamalt, aga kogu see süsteem oli nii keeruline, et me seda siiski ei teinud (interneti kasutamise tasu tuleks ju siiski juurde) ja otsustasin rongijaama automaadist asja uurida. Õnneks seal sai valida inglise keelt ja sain piletite otsmisega lõpuks ka hakkama, reisi lõpuks olin selles juba täiesti osav :) Pilet Nyoni maksis 6.90 ja kestis 5 minutit :)
Nyon oli tore väike linnake. Rongijaama ees oli kohe kesklinn, poed ja kohvikud. Astusin korraks ka sisse ühte HM sarnasesse poodi nimega Zebra, kus minu üllatuseks olid hinnad täiesti normaalsed. Kõndisime mööda poodide tänavat umbes 10 minutit, kuni tuli kohvikutega väljak ja kindlus. Tegime seal väikse pikniku, olin kaasa võtnud kohupiima ja võileibu. Kuna kohvikus, restoranis söömine on seal päris kallis, siis paljud söövad tänaval oma kaasa võetud või kiirtoidukohast kaasa ostetud toitu.
Lossi juurest oli ilus vaade järve äärsele linnale ja sealt läks alla tore sik-sak rada, kust lapsele meeldis väga allamäge kõndida. Ja mina muudkui pildistasin ja pildistasin, sest kõik oli nii ilus. Vahepeal panin lapse magama, jalutasin mööda järve äärt ja vanalinnas ning jätkasin pildistamist. Kui ta oli juba üle 2 h maganud, läksin ühte kaubanduskeskusesse ja vaatasin seal ringi, lapse und see ei seganud, magas oma une lõpuni. Kui ta ärkas, käisime ühes suures toidupoes. Poest ostsime söömiseks ühe fetajuustu ja tomatiga saia ja koogitüki. Mõlemad maksid umbes 3 franki. Sai polnud eriti hea, täidist oli liiga vähe, aga koogitükk oli ploomide ja kreemiga päris mõnus. Seejärel läksime tagasi rongijaaama ja sõitsime edasi Morgese linna.

 

 

 

Pilet Morges'i maksis 12.90 ja sõit kestis 15 minutit. Rongijaama eest läks jalakäijate tänav järve suunas. Tänav ristus ühe suurema auto teega ja selleks, et seda ületama ei peaks, oli ehitatud tunnel. Lapsel oli vankris itumisest kõrini ja tahtis ise omas tempos, omas suunas kõndida. Sinna tunnelisse minnes juhtus aga see, et mingi hetk ma pidin teda kuidagi püüdma ja lasin vankri lahti, kallak oli aga parajalt suur, et vanker pani allamäge veerema. Üks mees püüdis vankri poole tee peal kinni :)
See tänav aga ristus suurema jalakäijate tänavaga (nagu Tallinnas Viru tänav), mille ääres olid kohvikud ja poed. Jalutasime mööda seda ühele poole kuni autotee ja kirikuni ning siis teisepoole 1-aastase lapse olematus tempos. Kõikides Šveitsi linnades on tänavatel väiksed ja ilusad purskkaevu/veevõtukohad. Sellel tänaval oli kaks sellist, aga palju suuremad, nagu skulptuurid. Aga kuna linnas oli tulbifestival, siis selle reklaamiks oli vesi neis kinni keeratud (ma arvan nii, ega ma ei tea :) ja tehtud sinna ikebaanad peale.




Tulbifestivali reklaam

  Siis saime mu sõbrannaga kokku ja läksime järve äärde tulbifestivali vaatama. Järve ääres oli kena jahisadam, millest me möödusime, kuni me jõudsime parki ja seal oli tõeliselt ilus. Olen alati mõelnud, et tahaks kunagi Hollandisse minna, siis kui seal tulbid õitsevad ja seal oligi nagu läbilõige Hollandist (vist). Peenrad ei olnud küll suured, aga tulbisorte oli väga palju. Ja mis siis muud kui ikka tuli pildistama hakata :) Kahjuks väga kaua me seal olla ei saanud, sest vihma hakkas vaikselt tibutama ja lõpuks kallas juba päris korralikult. Seega tõmbasime vankrile kile peale ja asusime sõbranna töökoha parkla poole, et autoga koju sõita. Samas kell oli ka seitse juba, olime päris pika päeva ringi seigelnud. Autosõit tagasi kestis tõepoolest palju kauem kui reis rongiga sinna. Morges asus meie kodust 40 km kaugusel, aga kuna ummikud olid ka päris suured, siis kulus sõidule umbes tund aega. Kodus oligi lapsel kõht nii tühi, et tegime kiirelt pudru ja kuna söögi tegemiseks kellelgi energiat enam polnud, siis sõbranna käis mehega kiirelt Prantsusmaal Vietnami toitu toomas. Õhtusöök oligi meil päris hilja, sest päevad lihtsalt saavad nii ruttu otsa :)