Meie reis Genfi järve äärde II osa - nädalavahetus Prantsusmaal

 3. päev

Oli laupäev, õues sadas vihma ja pätu ärkas juba enne seitset, sest tunnine ajanihe oli tal ikka veel sees, isegi hea, et ta kuuest ei ärganud. Kuna pererahvas magas, siis püüdsime endale vaikselt tegevust leida, aga iga kord kui ta aknast kuulis naabrite kuke kiremist, hüüdis ta heledal häälel KAA-KAA :) Aja sisustamiseks käisime vannis ja läksime siis kööki pudru keetma. Sõime ja koristasime, aga ikka oli aega üle ja kuna õues ikka sadas, ei saanud ka õue minna. Teised ärkasid peale kümmet ja varsti hakkas pätu juba haigutama, et tahaks lõunaunne minna :D
Mida põnevat siis vihmase päevaga ette võtta? Uurisime erinevatest ilmateate portaalidest, kus pool on väiksem vihma tõenäosus ja lõpuks valisime sihiks küla Prantsusmaal Alpi mäetsikus Chamonix-Mont-Blanc. Ilmateate järgi lubas seal lund, aga kohale jõudes, sadas sealgi vihma. Aga tegelikult see meid ei seganudki. See oli tore väike külake, mis on mõeldud turistidele, kes lähevad mägesid vallutama. Minu jaoks oli natuke ahistav vaadata, kuidas igas suunas, kuhu vaatad on nagu sein ees :)


Ja ega siis midagi, hakkasime neid poekesi läbi käima, sest vaja ikka tass ja magnet kaasa osta ja niisama uudistada. Poode ja kohvikuid oli seal väga palju ja asjad nendes väga ilusad ja huvitavad. Erinevus näiteks Türgi ja Bulgaariaga ongi selles, et nende turismipoekesed on üsna sarnase sisuga, et kui oled kahes käinud, siis oled kõike näinud. Prantsusmaal on asjad kallimad, aga igas poes on ikka omanäolisi ja stiilseid asju, väga palju kodusisustamiseks mõeldud kaupa. Lisaks suveniiripoodidele olid seal ka mitmed spordipoed ja Prantsusmaale iseloomulikud kondiitripoed/-kohvikud, et makroone ikka kõik süüa saaksid :)

Sini-must-valge

Kui olime seal juba mõnda aega olnud, siis läksime sööma ühte imepisikesse hamburgeri söögikohta, lootes, et hinnad on enamvähem mõistlikud. Restoranide valik oli ka päris korralik, aga hinnaklass vast mulle mitte väga taskukohane.

Imepisikesest söögikohast lähemalt -  see oli tehtud pikkupidi üsna kitsastesse ruumidesse, aga sisustatud väga praktiliselt ja ägedalt. Esimesel korrusel oli sisse minnes vasakut kätt lett, kust tellisime söögid, leti ees oli ainult käimise ruum. Siis läksime trepist üles, kus ühel pool seina ääres oli pikk pink, selle ees lauad ja laua ümber väiksed toolid, et nende kõrvalt mahuks mööda käima. Meil vedas, vabaks oli jäänud just viimane laud, mis asus akna all ja oli diivaniga. Söögiks tellisin ameerika stiilis hamburgeri ja krepi (pannkoogi) maasikamoosiga, joogiks õunamahla ja laps sai pool klaasi piima vist peale kauba. Sõbranna tellis kitsejuustuga mingi teise hamburgeri, friikartulid ja siidri. Hiljem selgus, et minu hamburgeril olid friikartulid ka vahel, et hea, et ma ise ei tellinud. Burgerid olid hiiglaslikud ja maitsesid väga hästi. Pannkook oli nagu kummist ja laps ei saanud seda väga hästi süüa, kuna need vähesed hambad, mis tal on, ei suutnud seda läbi närida. Kokku maksis meie söök ja jook 30 eurot. Teenindus oli super tore :)

Seejärel jalutasime tänavatel ja poodides veel ringi ja sõbranna arvas, et peaksime ikka ühte kohvikusse ka minema. Kohvikus tellisin koogi ja makrooni. Olid head, aga meil siin on sama head või paremadki, näiteks Verneris :) Ja siis veel ostis sõbranna koju kaasa ka makroone, sest tema on suur makaronifänn :) (pidevalt rääkis makaronidest ja ma ei saanud aru, mis makaronid, aga see on makroonide hellitusnimi ju). Väga tore päev oli.

 

4. päev

 

Hommikul kui ärkasime oli ilm päris ilus, natuke pilvine, aga kui ära sõime ja teised ka juba ärkasid, hakkas vihma sadama. Tegime jälle ilmaportaalides uuringuid, kas igal pool sajab ja otsustasime minna jällegi Prantsusmaale - Annecy linna. Seda linna kutsutakse Prantsusmaa Veneetsiaks, kuna vanalinna läbib jõgi, mida ületavad sillad ja ääristavad majad, kus asuvad poed ja kohvikud.

 

Kui kohale jõudsime oli ilm väga ilus, päike paistis ja linn oli kuidagi selline romantiline ja armas. Midagi oli nagu teistmoodi kui Šveitsi linnades. Parkisime auto kesklinna parklasse (sõbranna ütles, et suvel on väga raske parkimiskohta saada, kuna turiste on nii palju) ja jalutasime järve äärde. Veekogu ongi vist see, mis aitab linnal turismiobjektiks saada, inimest kisub ikka vee äärde lõõgastuma :) Seal oli tõesti ilus. Järve ühel pool oli suur muruväljak ja park ja vastas kaldal kaunis mägi, mida vaadata. Järve äärt mööda jalutades jõudis vanalinna, kus oligi see jõgi, millest räägitakse, jõgi hargnes kaheks vist. Vanalinnas oli rahvast päris palju, käidi poodides ja kohvikutes, restoranides. Meie olime alguses natukene järve ääres mänguväljakul, et lapsel ka tore oleks ja siis hea lõunauni tuleks, aga pätul und ei tulnudki, tahtis ka linna uudistama tulla :)

 

Söömas käisime ühes söögikohas, mis pakkus prantsusepäraseid roogasid ja muidugi ka pizzat ja lasanjet jms, mida inimesed ikka tahavad. Meie võtsime seda traditsioonilist toitu, mille nime ma ei mäleta, taldriku peal oli ahjupott, kus sees oli nagu kartulivorm singi, koore ja juustuga. Magustoiduks oli puuvijasalat. Toit maksis 13 eurot, vee sai tasuta :) Toit maitses hästi. Kurta tahaksin ainult wc-de üle ja need on peaaegu igalpool sellised, kus kraanist sooja vett ei tule. Aga kui sa lapsega oled, siis tihti peale söömist hakkab seedimine tööle ja oleks vaja teda pesta ja mähkmeid vahetada ;) Aga no saime ikka igal pool hakkama.

 

Seejärel läksime ühte lossi (või kindlust) vaatama, sinna minemiseks tuli järsust mäest üles ronida (nagu meil Toompeale), päris hea trenn oli vankrit sinna mäe otsa lükata ja pärast treppidest alla tassida :) aga õhk oli väga jahedaks läinud, seega kõik füüsiline tegevus tuli kasuks. Loss väljast midagi erilist ei olnud, sisse me ei hakanud minema. Jalutasime veel vanalinns ja järve ääres, siis hakkas vihma tibutama ja me läksime auto poole tagasi, et koju sõita. Nii minnes kui ka tulles tuli tee peal maksu maksta, kokku vist umbs 14 eurot. Päris kallis on see Prantsusmaa teedel liikumine. Šveitsis tuleb osta kleeps akna peale, kui ma õigesti mäletan, siis vahet pole, kas sa oled seal ainult läbisõidul või elad, siis maksab see sama palju ja kehtib päris kaua. Sõbrannal on aastane kleeps, mis maksis vist 40 franki.